Pariisi S

Tänane jooks oli vihmas. Ma sain läbimärjaks ja määrisin oma valge pusa ära. Aeg oli päris paras: 53 minutit, 10 sekundit. Pariis on alistatud. Mõnede punktide vahemaad olid päris pikad. Ma pidin hiljem Alexise ka metsast välja tirima. Mul on tänase jooksu koha pealt totaalne mällar. Ma mäletan ainult hulgaliselt vett. Väga palju vett. Suusarajad olid ka kenasti üles-allamäge. Ma ei jaksa üldse ülesmäge joosta. Esimese punktiga läks natuke nihu, ma otsisin lohku, kuigi punkt oli muhu otsas. Great. Igatahes, mul jalad valutavad tohutult, kuna ma pidin veel lisaks umbes 2-3 kolm kilomeetrit kõndima, et Alex metsast välja tirida. Ma tunnen, et ma olen täna midagi teinud: pea valutab ja jalad valutavad ka. Silmad vajuvad kinni. Ohjess, mul on muusika ära tõmmanud. Nüüd klapid kõrva ja magama ära. Täna tuleb magus uni. Head ööd teile :D Nuuskige oravaid ja tuju on hea ;)

Rutja

Ma olen seda lõpuks suutnud: raja esimene koht :D Super :D Ma sain eile aja 36 minutit 21 sekundit :D 3,1 kilomeetrit oli distants. Tehke järele :D Ilm oli super: parajalt pilves, päike ei paistnud kuklasse. Alguses uurisin kaarti kohe päris pikalt, et kuhu vaja minna. Mul pole varem rajal kõik punktid nii lihtsalt kätte tulnud. Siit moraal: tuleb õppida korralikult reljeefi lugema :D See aitab :D Kui osata metsa minna liivavallide vahelise madalama koha kaudu, mis kaardil kenasti olemas on, siis on kõik korras. Ma jooksin 11,36 minutit kilomeeter. See peaks olema minu rekord.
Esimesse punkti oli väga hea minna reljeefi järgi: metsas oli mingi astangutaoline koht ja selle otsas oli punkt. Teine punkt: läksin teeni ja nägin küngast, läksin metsa sisse. Seejärel vaatasin vasakule ja nägin 50 meetrit eemal punkti, mis pidi mul olema punkt nr 8. Liikusin 10 meetrit paremale ja punkt oli kenasti kuuskede vahel orvandis. Seejärel tuli ületada lennuväljale viiv tee. Seal oli see koht, millest ma enne rääkisin. Tee ääres olid suured liivavallid, kuid kahe valli vahel oli madalam koht. Selle järgi läksingi metsa ja leidsin jälle punkti kenasti üles. Liikusin 25 meetrit kirdesse ja jõudsin teele. Tee ääres oli suur küngas, mille lõpus oli orvand, kus asus punkt, mis oli kenasti sihi ääres. Edasi arvasin, et nüüd tuleb raja keerulisim punkt, kuid seda see polnud. Teeäärse liivavalli järgi läksin järjeordselt metsa ning liikusin hästijoosatava metsa ja võsa piiri peal. Kui olin jooksnud 100 meetrit, tuil küngas, mille otsas oli punkt nr 5. Edasi oli täpselt sama: liikuda tuli kahe erineva metsatüübi piiri peal ja otsida küngast. See parem mets asus sellise kõrgema osa peal ja võsa hakkas siis nõlvast. Järgmise punkti jaoks pidin minema nõlvast alla ja otsima orvandit. Käkitegu. Seejärel tuli üks natukene vastik punkt: ma pidin ronima nõlvast üles, jälle alla orgu, kus lookles tee ning siis tee ääres kõrgeima tipu otsa jälle ronima. Seda punkti võtsin ma natukene rahulikumalt, puhkepunkt :D See oli see punkt, mida ma olin enne teisest punktist märganud, need asusid ühe sihi peal. Seejärel pidin ületama tee ning reljeefi järgi leidsin üles ka 9. punkti, mis asus ühe mitte kusagilt algava teeraja alguses. Kümnes punkt asus jälle ühe künka otsas. Seejärel tuli minna mööda raisesmiku äärt sihtide risti ning joosta mööda sihti, kuni vastu tuli väike küngas. 10 meetrit metsa sisse ja jälle punkt. Seejärel tuli leida jällegi sihtide rist ning sealt minna itta ühe suure kivini, mille ääres oli punkt. Edasi tuli minna 75 meetrit otse viimase punktini ning finišeerida läbi piibelehevälja joostes. Pärast käisin veel Marleniga algajate raja läbi. Ja siis käisin mina piibelehti korjamas, kuulates, kuidas Marlen mind mõrvariks sõimas. Seal on ju palju lilli, miks ma siis ei tohiks mõned endale vaasi korjata :D Igatahes, järgmine ja viimane kevadine kolmapäevak on Pariisis. JÄLLE! Igatahes, kolmapäevani :D